Eesti Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv vähenenud 13 protsenti võrreldes 1991. aasta tasemega, mil taastati riigi iseseisvus. Samal ajal on keskmine oodatav eluiga kasvanud kümne
aasta võrra ning palk tõusnud ligi 60 korda, teatas amet.
Eesti Statistikaamet avaldas andmed rahvaarvu, palkade, tööhõivesektorite, sündimuse, abielude ja mitmete teiste näitajate kohta, et võrrelda tänast olukorda 1990. aastate algusega.
Alates 1991. aastast on Eesti rahvaarv vähenenud 207 004 inimese võrra. Kui 1991. aastal elas Eestis ligi 1,568 miljonit inimest, siis tänavu 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 1,361 miljonit, märkis Statistikaamet.
Praegu moodustavad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed 68,5 protsenti elanikkonnast, võrreldes 61,6 protsendiga vahetult enne iseseisvuse taastamist.
Eesti elanike keskmine oodatav eluiga on samal ajal pikenenud 69,6 aastalt 79,8 aastani.
Esimest korda sünnitavate emade keskmine vanus on tõusnud 22,6 aastalt 1991. aastal 29,4 aastani eelmisel aastal.
Samuti on langenud sündimus. 1991. aastal sündis Eestis 19 413 last, 2025. aastal aga 10 173 last, mis tähendab enam kui 50-protsendilist vähenemist.
Ka abielude arv on vähenenud sarnases tempos. Eelmisel aastal registreeriti 5998 abielu, samas kui 1991. aastal oli neid 10 292.
Teisalt on keskmine brutokuupalk kasvanud 35 eurolt 1992. aastal 2092 euroni eelmisel aastal, mis tähendab ligi 60-kordset tõusu.
Üks märkimisväärsemaid muutusi võrreldes 35 aasta taguse ajaga puudutab põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses töötavate inimeste arvu. Toona töötas nendes sektorites 152 000 inimest, eelmisel aastal aga 19 700 ehk ligikaudu 13 protsenti 1991. aasta tasemest.
Kõikide suurustega aktiivsete ettevõtete arv on samal ajal kasvanud 1990. aastate keskpaiga ligikaudu 24 000 ettevõttelt 160 000 ettevõtteni 2024. aastal. Foto-I, Pöllö, Wikimedia commons.
